- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2250,88%61 357,38
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic−0,21%318,78
- OMX Riga0,47%1 015,03
- OMX Tallinn0,17%2 256,61
- OMX Vilnius0,07%1 506,41
- S&P 500−0,35%7 592,4
- DOW 30−0,36%52 297,09
- Nasdaq −0,39%25 366,09
- FTSE 1000,25%10 863,09
- Nikkei 2250,88%61 357,38
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Dividendilüps riigiettevõtetest
Nii tegi ASi Eesti Post juhatus 2015. majandusaasta aruandes ettepaneku maksta dividende 801 000 eurot. Ettevõtte üldkoosolekut esindav majandus- ja taristuminister Kristen Michal otsustas aga numbrit suurendada poole miljoni euro võrra.
„Eks riik ise vaatab, kust ja kui palju ta dividende saab võtta, ilma ettevõtetele liiga tegemata. Meile see täiendav pool miljonit eurot liiga ei tee,“ kommenteeris Eesti Posti juhatuse esimees Aavo Kärmas.
Küll pole Kärmase sõnul varem olnud, et dividendiootus on väiksem ja omanik hiljem lihtsalt suurendab seda.
Eesti Posti 2015. majandusaastat hindas Kärmas heaks. Kontserni äritulud olid kokku 75,6 miljonit eurot, kasvades 2014. aastaga võrreldes 26 protsenti. Ligi 1,5 miljoni euro suurune puhaskasum oli aasta varasemast kümnendiku võrra suurem.
Äritulude kasvu mõjutas enim rahvusvahelise äri ja logistikateenuste mahtude kasv. 2015. aastal moodustati sidusettevõte Post11 OÜ, milles Hiina juhtiva kullerettevõtte S.F.Express osalus on 70 protsenti ning Eesti Postil 30 protsenti. Sidusettevõtte eesmärk on pakkuda e-kaupmeestele rahvusvahelisi logistilisi terviklahendusi kaupade kättetoimetamiseks üle kogu maailma.
Kärmase sõnul tulebki Eesti Posti ka selle aasta esimeses kvartalis jätkunud 20protsendiline käibekasv peamiselt rahvusvahelisest ärist, kus Hiinast tulevad kaubad liiguvad siinse ettevõtte kaudu erinevatesse riikidesse.
Logistikateenuste Baltikumi-siseste mahtude kasvu mõjutas peamiselt e-kaubanduse kasv ning pakiautomaatide võrgu laienemine. Võrreldes 2014. aastaga kasvas Baltikumis pakiautomaadi teenuse müügitulu 62 protsenti. Pakiäri müügitulu kasv Baltikumis kokku oli 11 protsenti.
Dividende rohkem kui puhaskasumit
Eelmisel aastal käibelanguse läbi teinud ASist Eesti Loots plaanib riik aga dividende välja võtta rohkem, kui ettevõte mullu puhaskasumit teenis.
Kommentaar
Rahandusministeeriumi kõrged dividendiootused
Kristen Michal, majandus- ja taristuminister
Omanik saab dividende võtta ärikasumi ulatuses. Lähtume otsust tehes nii ettevõtte jätkusuutlikkusest kui ka rahandusministeeriumi ootustest dividendidele eelarvesse meie valdkonnast. Ja hetkel on need ootused kõrgemad.
Eesti Post on hästi kapitaliseeritud ettevõte ja arvestades tema strateegiat, hindas omanik mõistlikuks dividenditasemeks 1,3 miljonit eurot. Lisaks saab Eesti Posti puhul rõhutada, et nad on edukalt käivitunud rahvusvaheline pakiäri.
Eesti Lootsi dividende pole veel kokku lepitud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku, arvestades ettevõtte võetud kohustusi ja investeeringuid, võtta dividende 880 000 eurot.
Eesti Lootsi majandusaasta aruandes märgitakse, et 2015. aasta tõi laevakülastuste arvu olulise vähenemise. Ettevõte teostas 9397 lootsimist, mis on 10,5 protsenti vähem kui aasta varem. Sellises suuruses vähenemisega ei olnud Eesti Loots 2015. aasta eelarvet koostades arvestanud, kuna üldine ootus oli mahtude samale tasemele jäämisel või siis pigem arvestati väikese langusega.
Puhaskasumit plaanis ettevõte teenida 1,5 miljonit eurot, kuid tegelikult tuli aasta lõpuks kokku 0,66 miljonit eurot. Muuga ja Sillamäe sadamas on lootsimised vähenenud umbes viiendiku ning Kunda ja Loksa sadamas kuuendiku võrra. Paldiski, Pärnu ja Väinameri on kaotanud oma mahtudes 4-8 protsenti. Ainukestena on Tallinna lahe sadamad kokku liidetuna suutnud säilitada 2014. aasta taseme või isegi natukene seda ületanud.
Hetkel kuum
Eesti Lootsi üldkoosoleku esindaja, minister Michal, otsustas maksta dividende 880 000 eurot. Ka see number on Äripäevale teadaolevalt suurem kui Eesti Lootsi juhatus ette pani. Michali kinnitusel ei ole aga dividendide suuruses veel kokku lepitud. Varasemal kahel aastal maksis Eesti Loots dividende 1,8 ja 2 miljonit eurot. Peale dividendide väljamaksmist on ettevõttel jaotamata kasumit ligi 8,6 miljonit eurot.
Eesti Lootsi majandusaasta aruandes märgitakse ka, et eelmise aasta lõpu seisuga oli ettevõtte käibekapital väikeses miinuses, kuna lühiajalised kohustused ületasid käibevara 32 886 euro võrra. Juhtkonna hinnangul ei tekita aga negatiivne käibekapital ettevõttele 2016. aastal majandusraskusi, kuna vastavalt rahavoogude prognoosile suudab ettevõte katta kõik lühiajalised kohustused.
Eesti Energia suurtes raskustes
Senine suurim dividendide maksja Eesti Energia on sedavõrd suurtes raskustes, et valitsus ei plaani energiafirmast lähiaastatel dividende võtta. Eelmisel aastal maksis Eesti Energia riigile omanikutulu koguni 95 miljonit eurot.
Seevastu tuli Elering märtsis välja teatega, et maksab tänavu rekordsuured dividendid vaatamata kasumi kahanemisele ja investeerimisvajadusele. Kuigi ettevõtte puhaskasum oli mullu 25,1 miljoni eurot ehk ligi 40% vähem kui 2014. aastal, siis otsustati dividendidena riigile maksta 31 miljonit eurot ehk poole rohkem kui aasta varem.
Hetkel kuum
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
Palts: finantsaudiitorite võim on suur
Investor Toomase kommentaar
Investor Toomase kommentaar
Podcastid
Enimloetud
1
Kahtlased laenud ja maksed äratasid tähelepanu
5
Viimased uudised
Kaks Eesti naist ajavad Portugalis äri, mille vastu kohalikud protestivad
Tagasi Äripäeva esilehele